ITSPEA

 Visioonipunktide realiseerumine Leian, et kõrgema tootlikuse visioonipunkt on suuresti realiseerunud e-residentsuse toel. E-residentsuse abil lubab Eesti teiste riikide kodanikel  kasutada  avalikke ja erasektori e-teenuseid. See tähendab, et digi-id-kaardiga on e-residendil võimalik digitaalselt dokumente allkirjastada ja luua Eesti ettevõtte. Siiski ei anna see kodakondsust, elamisluba, maksuresidentsust ega Eestisse või Euroopa Liitu sisenemise luba. Maandamaks turvariske küsitakse residendiks saada soovijalt taustainfot ja sõrmejälgede andmist. Kokku on e-residente üle 80 000 174 riigist. Nad on loonud rohkem kui 16 500 ettevõtet ja 1700 uut töökohta. Otsene majanduslik tulu Eestile on 54 miljonit eurot. Eelmisel aastal tegid riigiasutused programmi tarbeks kulutusi 4,85 miljoni euro eest, tuludest saadi aga 19,7 miljonit. Eesti eeskujul on sarnaseid projekte käivitamas ka näiteks Leedu, Portugal, Ukraina ja isegi Dubai. Avalik sektor on andnud suure panuse tootlikuse kasvu, kuid

 Uue meedia mõju traditsioonilisele Traditsiooniline meedia hõlmab endas ettevõtteid, kes suunavad põhitähelepanu suure rahvahulga mõjutamisele läbi tele- ja trükireklaamide ning reklaamtahvlite. Uus meedia seevastu pöörab tähelepanu väiksema, kuid rohkem spetsiifilisema hulga inimeste mõjutamisele näiteks sotsiaalmeedia ja SEO kaudu. Uue meedia halb mõju traditsioonilisele on uue meedia kiirem ligipääs uudistele. Tänapäeval ei hakka inimene näiteks jalgpallimängu tulemust teada soovides televiisorist tulevaid õhtuseid uudised ootama jääma ega sea samme ajalehepoe poole. Soovitud info saab ta kätte vaid mõne nupuvajutusega. See seab uudistetoimetusele peaaegu et kohustuse värsketest uudistest sotsiaalmeedia või interneti kaudu rahvale teada anda. Samad uudised jõuavad televisiooni või paberlehe kaudu inimesteni märksa hiljem. Kuna uus meedia pöörab rohkem tähelepanu kindla sihtgrupi mõjutamisele, võib tekkida probleem, kus inimene ei ole maailmas toimuvaga kursis, sest talle nii-öelda

 E-post Esimene versioon e-postist leiutati 1965. aastal Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis. Väidetavalt kavandas Ameerika arvutiprogrammeerija Tomlinson meetodi e-kirjade saatmiseks erinevate arvutite ja kasutajate vahel kasutades "@" märki. Esimene Microsoft Mail´i verisoon ilmus aastal 1988 Mac OS´ile, 1991. aastal teine versioon Windows´ile. Sama aasta augustis saatsid astronaudid Shannon Lucid ja James C. Adamson kosmosest Maale esimese e-kirja. 1992. aastal sai lisaks tekstile ka manust lisada. Tänapäevalgi populaarne Gmail sai alguse 2004. aastal ning oli algselt mõeldud Google`i töötajatele.  Tänaseks on e-posti kasutajaid üle nelja miljardi ning igas sekundis saadetakse umbkaudu 3 miljonit e-kirja. Telegraaf 1830ndatel töötasid Sir William Cooke ja Sir Charles Wheatstone välja elektrilise telegraafi  viie magnetnõelaga, mida saab elektrivoolu abil suunata tähtede ja numbrite paneelil. Seda süsteemi hakati peatselt kasutama Inglise raudtee signalisatsioonina.  Sel

  DVD 1994. aasta mais teatasid Sony ja Philips, et arendavad koostöös välja uue andmekandja DVD ehk Digital Video Disk. Suuruselt sama, mis CD, kuid viis kuni kümme korda suurema andmemahuga ketas pidi olema meelelahutustööstuses asenduseks VHS-lintidele ja laserplaatidele. Suuremate videomängude, mille levitamiseks oli varem tarvis mitut CD´d, piisas nüüd vaid ühest plaadist. 2000. aastaks olidki DVD´d poeriiulitel VHS´i lindid pea täielikult asendanud. Esimene DVD-mängija oli Toshiba SD-3000, mis ilmus Jaapanis 1996. aastal. YouTube YouTube loodi 2005. aasta veebruaris, loojateks Chad Hurley, Steve Chen ja Jawed Karim. Põhjuseks asjaolu, et tol ajal oli raske internetis videoid vaadata ning neid üles laadida. Esimene video, mis YouTube´i postitati, kandis nime "Me at the Zoo", postitajaks üks loojatest Jawed Karim. Septembriks 2005 oli ühel YouTube´i videol üle miljoni vaatamise. Sama aasta novembris investeeris  riskikapitalifirma Sequoia Capital ärisse 3,5 miljonit dolla